Arvuti muutub aeg-ajalt ülemäära aeglaseks, läheb tuliseks või lülitub töötamise ajal suisa välja? Kõik viitab sellele, et on viimane aeg ette võtta arvuti puhastamine ja kui seda pole ammu tehtud, siis suisa „suurpuhastus“.
Kindlasti oleme me kõik täheldanud, et arvuti ventilaator vuhiseb mõne aasta möödudes rohkem, kui ta tegi seda siis, kui ta esimest korda vooluvõrku ühendati. Kui mõnel juhul on süüdlaseks tõesti vigane ventilaator, siis enamikel juhtudel on pahalaseks arvutisse kogunenud tolm ja selle vastu aitab ainult arvuti puhastamine. Eriti tundlikud on selles osas sülearvutid, sest võrreldes lauaarvutiga on nende komponendid väga kokkusurutud ning õhul on väga vähe liikumisruumi. Sülearvuti väikestesse õhukanalitesse ning jahutusradikate vahele on tolm eriti meelas kogunema. Juba mõne aastaga võib tolm ummistada jahutusvõre ning kuum õhk ei pääse enam arvutist välja. Kuuma õhu tootjaid on sülearvutis aga piisavalt. Protsessori ja graafikakaardi temperatuurid võivad koormuse all tõusta 70 kraadi ja üle selle. Selleks, et arvuti jahutus saaks oma ülesannet korralikult ja rahulikult täita, tuleks arvuti puhastamine kord-kaks aastas ette võtta.
Arvuti puhastamine ei ole üldjuhul keeruline ning see ei vaja reeglina ka spetsiifilisi seadmeid. Tolmuimeja tasub kindlasti ära unustada – see muidu igati kasulik puhastusvahend ei ole mõeldud ühegi elektroonikaseadme puhastamiseks. Kõige parem tolmu eemaldaja on suruõhk – seda siis kas suruõhuballooni või kompressori näol. Profülaktika mõistes võib suruõhuga lahtist tolmu eemaldada puhudes otse jahutusavast sisse aga et arvuti puhastamine oleks tõhusam, on mõistlikum arvuti lahti võtta, et suruõhuga oleks võimalik pääseda ligi otse jahutusventilaatori ning võrede vahele. Pikka aega kogunenud tolm võib moodustada vildi, mis suruõhuga puhudes nii lihtsalt enam ei eemaldu. Lisaks tolmule põhjustab arvuti suuremat üleüldist temperatuuritõusu ka termopasta kuivus. Tegemist on kuumust juhtiva pastaga, mis asub protsessori ja graafikakaardi ning jahutuse vahel. Mida suurem on arvuti töötemperatuur, seda kiiremini see kuivab. Värske ja kuivanud termopasta puhul võib arvuti töötemperatuur erineda lausa mõnekümne kraadi võrra.
Kui tolmu välja puhumisel piisab lihtsast suruõhuballoonist, siis termopasta vahetuse korral tuleb kruvikeeraja abiks võtta. Äriklassi mudelite puhul on hooldused üldjuhul kasutajasõbralikumad – nii mõnegi mudeli jahutusele avaneb ligipääs ühe suurema kaane eemaldamisel. Tavaklassi mudelite puhul tuleb kohati aga terve arvuti lahti võtta, eemaldada emaplaat ning alles siis pääseb jahutusele ligi. Appi võib kutsuda Google otsingu, mille abil leiab kindlasti juhised just oma arvuti margi/mudeli lahti võtmiseks. Arvutit ise lahti võttes tasub olla ettevaatlik ning kindel selles, kuidas täpselt antud mudel lahti käib, sest vastasel juhul võib oma arvutile vastupidiselt soovitule rohkem kahju kui kasu teha. Kui sellel alal teadmisi ning kogemusi napib, siis võiks selle töö ära teha arvutitehnik.
Hooldatud arvuti puhul on komponentide katkiminemise võimalus kindlasti oluliselt väiksem kui piiripeal töötaval arvutil. Seega enda tehnikat tasub kindlasti hoida heaperemehelikult ja aegajalt tuleks arvuti puhastamine ette võtta. Arvuti omakorda teenib kasutajat nii kaua kuni kiirust jagub ja omanik otsustab ta vanuse, mitte lagunemise tõttu välja vahetada.